• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,73%38 946,57
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,73%38 946,57
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 05.11.15, 07:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Merko leidis kasvusoone

Merko Ehituse värsketest majandustulemustest nähtub, et kasv tuleb peamiselt Lätis ja Leedust, mille osakaal kogumüügis on kasvanud tervelt 40 protsendini.
Merko suuromanik Toomas Annus
  • Merko suuromanik Toomas Annus Foto: Andras Kralla, Äripäev
Merko Ehitus teatas börsile, et kontserni müügitulu oli kolmandas kvartalis 68,4 ning 9 kuuga 184,6 mln eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. Kontserni puhaskasum oli kolmandas kvartalis 3,1 ning 9 kuuga 5,6 mln eurot, mis sisaldab dividendide väljamaksega kaasnenud täiendavat tulumaksukulu.
Seejuures Eesti ehitusteenuse müügitulu vähenemist on kompenseerinud Läti ja Leedu müügitulu kasv ning aktiivne kinnisvaraarendus, mille müügitulu on kasvanud 9 kuuga 73% võrra ning mis annab veerandi kontserni müügitulust.
„Oleme tänavusel keerulisel aastal suutnud hoida müügitulu eelmise aastaga võrreldaval tasemel, mis ei ole olnud lihtne, arvestades olukorda Balti ehitusturul ja meie ehituslepingute portfelli suhteliselt nõrka seisu aasta alguses. Oodatult on vähenenud Eesti ehitusteenuse maht, kus insenerehituse valdkonnas on riigi tellimused  kahanenud ning üldehituse segmendis oleme hinnakonkurssidel liigseid riske üritanud vältida. Kontserni jaoks on sel aastal aidanud müügitulu tasakaalustada kasv Lätis ja Leedus ning aktiivsem kinnisvaraarendus kõikides Balti riikides,“ selgitas AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink pressiteates.
Pane tähele
Merko Ehituse müügitulu 2015. aasta kolmandas kvartalis oli 68,4 mln eurot ning üheksa kuuga 184,6 mln eurot (III kvartal 2014: 68,5 mln ning 9 kuud 2014: 182,2 mln eurot).
Kontserni kolmanda kvartali brutomarginaal oli 9,3% ning kasum enne makse 3,5 mln eurot, 9 kuu vastavad näitajad olid 8,3% ja 7,0 mln eurot.
Ettevõte teenis kolmandas kvartalis puhaskasumit 3,1 mln ning 9 kuuga 5,6 mln eurot. 9 kuu puhaskasumit mõjutas teises kvartalis aktsionäridele dividendide väljamaksega kaasnenud täiendav tulumaksukulu Eestis summas 0,9 mln eurot
Keeruline aasta
Kuigi kontserni uute lepingute portfell on eelmise aasta 9 kuuga võrreldes kasvanud, ei saa juhtkonna hinnangul selle mahuga rahul olla. Kuna avalik sektor tellib viimasel ajal vähe ja vaid üksikud hanked on suuremahulised, siis käib hangetel tugev hinnasõda. Eratellijatel on jätkunud investeerimisjulgust ja mitmed eratellijad on Merkot usaldanud – täna on portfellis enamik uutest lepingutest sõlmitud just eratellijatega. 9 kuu jooksul on kontsern sõlminud uusi lepinguid mahus 152,2 miljonit eurot. Seisuga 30.09.2015 oli kontserni teostamata tööde jääk 193,6 miljonit eurot (30.09.2014: 166,4 mln eurot).
„2016. aasta tuleb kindlasti jätkuvalt keeruline, eriti kuna EL-i kaasrahastusega projektide käivitumine on nihkunud oodatust kaugemale ja majanduskasv Balti riikides püsib vaid paari protsendipunkti juures. Lätis oleme lõpetanud mitme suuremahulise objekti ehitustööd, ent käesoleval aastal pole meil õnnestunud samas mahus uusi lepinguid sõlmida, mis võib mõjutada sealset järgmise aasta ehitustööde mahtu. Kontserni tulemusi mõjutavad oluliselt ka arengud Baltikumi korteriturul, kus seni on olnud meie jaoks positiivsed arengud, ehkki viimase kolme aasta kiire kasv on hakanud stabiliseeruma. Vaatamata lähiaja väljakutsetele usume, et ehitusturu pikaajalised väljavaated meie koduturgudel püsivad head, kuna investeeringud infrastruktuuri ja elamuehitusse on jätkuvalt vajalikud ning investorite jaoks püsib ärikinnisvara tootlus konkurentsivõimelisel tasemel. See aga sõltub majanduse arengust tervikuna,“ jätkas Trink.
Tugev kinnisvaraarendus
Kontserni tänavu alustatud kinnisvaraarendusprojektid on käivitunud plaanipäraselt ning kuigi Tallinna ja Vilniuse korteriturg on hakanud stabiliseeruma, on ostjatel jätkuvalt huvi Merko korterite ostmise vastu. Eesmärgiga hoida ja tugevdada oma pikaajalist turupositsiooni, on ettevõte soetanud uusi kinnistuid, millest suurim on Vilniuse kesklinnas asuv ca 1,3 hektari suurune Rinktinese arendusala, kuhu saab rajada enam kui 300 korterit. Siinkohal on oluline märkida, et enamik kinnistute ostusid on sel aastal tehtud omavahendite arvelt ilma välist finantseeringut kaasamata. 9 kuuga on kontsern investeerinud korterite ehitusse 30,1 miljonit ning erinevate kinnistute soetamisse 11,7 miljonit eurot. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulude osakaal on kasvanud 9 kuuga ligi 25%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 9 kuud: 14,5%).
Kontsern müüs Baltikumis 9 kuuga 248 korterit kogumaksumusega 42,6 mln eurot ning kolmandas kvartalis 80 korterit kogumaksumusega 10,9 mln eurot (summad käibemaksuta), (9 kuud 2014: 235 tk, müügitulu 23,5 mln eurot). Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on kasvanud 9 kuuga 72,7% võrra. Ettevõte on tänavu 9 kuuga käivitanud Baltikumis kokku 386 korteri ehituse (2014. aasta 9 kuuga 310 korterit), sealhulgas kortermajad Tallinna südalinnas Tartu mnt 52 I etapp, Kristiine linnaosas Sõpruse pst 33, Kalamajas Jahu tn 1a, Paepargi Perepargis, Tartu vallas Kaupmehe tänaval ning Vilniuse südalinnas Krokuvos 73.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 11.02.16, 09:07
Merko kasum küll langes, kuid dividendid suurenevad
Merko Ehituse käive ja kasum vähenesid nii neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes, kuid juhatus tegi ettepaneku tõsta dividende.
  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 12:00
Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele